Inimene
inimlaste sugukonda kuuluv liik
Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens (‘tark inimene’) esindaja. Liigina on teda eesti keeles nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens (‘nüüdisinimene’).
Inimest eristab taimedest see, et ta suudab meeleelundeid rakendades aistida ümbritsevat keskkonda ning tundeid rakendades selles vabalt liikuda. Loomadest eristub inimene sellega, et ta suudab muuta tunded mõteteks ning nendest tekkinud meelepilte kasutades abstraheerida asju ja nähtusi. Inimesed – nagu teisedki homiidid – on olemuslikult sotsiaalsed olendid, kuid erinevalt teistest on nad võimelised rakendama suhtlusel lisaks kehakeelele ka sõnadel põhinevat mõttevahetust. Ja see omakorda võimaldab arutleda abstraktsetes kategooriates, nagu näiteks maailmanägemus või meie ühine tulevik.
Inimese materiaalne toimetulek sõltub tema valitud toimetulekumudelist. Kui sama toimetulekumudelit rakendavad inimesed teevad koostööd, siis tekib sellest püsiv sotsiaalne kord. Erinevad sotsiaalsed korrad võistlevad omavahel ressursside pärast kuid teevad ka koostööd ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Sotsiaalsete kordade kombineerumine kujundab sootsiumi (hõim, rahvas, riik) kooselu vormi ning määrab selle rakendatavate institutsioonide vormi ja olemuse. Iga sootsium on omanäoline ja originaalne, kuna tema keeles kasutatud sõnade tähendus, riietus ja igapäevane elu on mõjutatud elukeskkonnast ning inimeste isiklikust ja rahva ajaloolisest kogemusest. Seetõttu on igal sootsiumil omad väärtushinnangud, õiguskultuur, rituaalid ja tavad kuidas kogutakse ning edastatakse teadmisi ning oskusi ning lahendatakse elus ettetulevaid probleeme.
Nüüdisinimeste kõige varasemad eellased elasid Maal juba vähemalt 300 000 aastat tagasi.[1]
Inimesi on väliste tunnuste alusel jaotatud rassideks, kuid seda jaotust on ka vaidlustatud.