{"id":1,"date":"2020-05-15T22:21:52","date_gmt":"2020-05-15T22:21:52","guid":{"rendered":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/?p=1"},"modified":"2025-11-25T16:12:07","modified_gmt":"2025-11-25T16:12:07","slug":"onn","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/onn\/","title":{"rendered":"\u00d5nn"},"content":{"rendered":"\n

\u00d5nn<\/h2>\n\n\n\n

vaimne ja emotsionaalne seisund<\/p>\n\n\n\n

\u00d5nn ehk \u00f5nnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse r\u00f5\u00f5muni.[1] \u00d5nnelik olemine v\u00f5ib peegeldada inimese \u00fcldist rahulolu oma eluga.[2] Erinevad bioloogia-, ps\u00fchholoogia-, majandusteaduse-, religiooni ja filosoofia tegelased on p\u00fc\u00fcdnud defineerida \u00f5nne ja leida tema allikaid.<\/p>\n\n\n\n

Eesti et\u00fcmoloogias\u00f5naraamat v\u00e4idab, et \u00f5nn on r\u00f5\u00f5m ja s\u00fcgav rahulolu oma olukorraga.[3]<\/p>\n\n\n\n

Filosoofid ja religioonid defineerivad \u00f5nne pigem kui head elu, mitte lihtsalt kui emotsiooni. T\u00e4nap\u00e4eval \u00f5nn on udune m\u00f5iste ja v\u00f5ib erinevatele inimestele t\u00e4hendada erinevaid asju. \u00d5nne seostatakse selliste m\u00f5istetega nagu heaolu ja elukvaliteet. \u00d5nne on m\u00e4\u00e4ratletud ka kui rahulolu.[4]. M\u00f5ned uurijad keskenduvad vahedele hedonistliku traditsiooni, mis otsib meeldivat ja v\u00e4ldib ebameeldivaid kogemusi ning eudaimonismi traditsiooni, mis p\u00fc\u00fcab elu elada t\u00e4ielikult ja s\u00fcgavat rahulolu pakkuval viisil, vahel.[5]<\/p>\n\n\n\n

Wikipedia.org:<\/p>\n\n\n\n

https:\/\/et.m.wikipedia.org\/wiki\/%C3%95nn<\/a><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Maslow’ inimvajaduste hierarhia<\/figcaption><\/figure>\n\n\n

<\/p>\n

<\/p>\n

Inimvajaduste hierarhia<\/h2>\n

<\/p>\n

<\/p>\n

Inimvajaduste hierarhia<\/strong>\u00a0ehk\u00a0Maslow’ vajaduste hierarhia<\/strong>\u00a0ehk\u00a0Maslow’ p\u00fcramiid<\/strong>\u00a0on\u00a0inimesele\u00a0omaste\u00a0vajaduste\u00a0kategoriseerimise ja v\u00e4\u00e4rtustamise s\u00fcsteem.<\/p>\n

<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dcks tuntumaid sotsiaalsete ja bioloogiliste vajaduste liigitusi p\u00e4rineb\u00a0Abraham Maslow’lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia j\u00e4rgmine:<\/p>\n

<\/p>\n

<\/p>\n

    \n
  1. f\u00fcsioloogilised vajadused \u2013 vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus;<\/li>\n
  2. turvalisusvajadus \u2013 vajadus kaitstuse j\u00e4rgi;<\/li>\n
  3. armastus- ja kuuluvusvajadus \u2013 vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse r\u00fchma ja tunda, et temast hoolitakse;<\/li>\n
  4. tunnustusvajadus \u2013 vajadus teiste poolt v\u00e4ljendatava tunnustuse j\u00e4rele;<\/li>\n
  5. eneseteostusvajadus \u2013 vajadus “j\u00e4tta j\u00e4lg” kasutades \u00e4ra enda t\u00e4ielikku potentsiaali, milleks inimesel j\u00e4tkub v\u00f5imeid, oskusi ja teadmisi. N\u00e4iteks alustatakse\u00a0ettev\u00f5tlusega.<\/li>\n<\/ol>\n

    <\/p>\n

    <\/p>\n

    Hierarhia neli madalamat astet on f\u00fcsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka\u00a0puudulikkusvajadusteks\u00a0(deficiency-needs,\u00a0D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning p\u00fcramiidist v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4v kuues, enesetranstsendentsivajadus, on k\u00f5rgemad ehk\u00a0olemusvajadused\u00a0(Being-needs,\u00a0B-needs).<\/p>\n

    <\/p>\n

    <\/p>\n

    Hierarhia k\u00f5rgemate astmeteni j\u00f5udmiseks peavad k\u00f5ik alamad vajadused olema rahuldatud.<\/p>\n

    <\/p>\n

    <\/p>\n

    Maslow’ p\u00fcramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes k\u00f5rgemate vajaduste saavutamiseks j\u00e4tavad m\u00f5ne astme vahele.<\/p>\n

    <\/p>\n

    <\/p>\n

    Eneseteostus<\/h2>\n

    <\/p>\n

    <\/p>\n

    Et Maslow keskendus oma t\u00f6\u00f6des, erinevalt eelnenud ps\u00fchhoteraapiast, tervele inimesele, on ta kirjutanud k\u00f5rgematest vajadustest pikemalt. Artiklis “Self-Actualizing and Beyond” (kogumikteoses “The Farther Reaches of Human Nature”) kirjeldab ta eneseteostusele viivat k\u00e4itumist j\u00e4rgmiste tunnuste kaudu:<\/p>\n

    <\/p>\n

    <\/p>\n

      \n
    1. t\u00e4ie\u00a0t\u00e4helepanuga\u00a0kogemine;<\/li>\n
    2. kasvule\u00a0suunatud valikute tegemine (vastandina\u00a0regressioonile\u00a0suunatud valikutele);<\/li>\n
    3. hinnangute langetamine endast l\u00e4htuvalt (vastandina \u00f5pitud hinnangute kordamisele);<\/li>\n
    4. kahtluse korral aus olemine, mis omakorda eeldab\u00a0vastutuse\u00a0v\u00f5tmist;<\/li>\n
    5. julgus teistest erineda, olla mittekonformistlik v\u00f5i ebapopulaarne;<\/li>\n
    6. osalemine esmaj\u00e4rgulisusele suunatud protsessis;<\/li>\n
    7. kaasnevad\u00a0tippkogemused;<\/li>\n
    8. patoloogilistest\u00a0kaitsemehhanismidest\u00a0loobumine.<\/li>\n<\/ol>\n

      <\/p>\n

      <\/p>\n

      https:\/\/et.m.wikipedia.org\/wiki\/Inimvajaduste_hierarhia<\/a><\/p>\n

      <\/p>\n

      <\/p>\n

      Soovitan muusikavideoklippe veebis (YouTube.com) – index:  7hi7.com\/music<\/a>, o5go.com<\/a>, 12R.TV\/music<\/a>, 0-zz.com<\/a><\/p>\n

      <\/p>\n

      <\/p>\n

      Eesti keel<\/h2>\n

      <\/p>\n

      <\/p>\n

      l\u00e4\u00e4nemeresoome keel<\/p>\n

      <\/p>\n

      <\/p>\n

      Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on l\u00e4\u00e4nemeresoome l\u00f5unar\u00fchma kuuluv keel.<\/p>\n

      <\/p>\n

      <\/p>\n

      Eesti keel on Eesti riigikeel ja 2004. aastast ka \u00fcks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.<\/p>\n

      <\/p>\n

      <\/p>\n

        \n
      1. aasta seisuga k\u00f5neles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. V\u00f5\u00f5rkeelena k\u00f5neles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest.[1]<\/li>\n<\/ol>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti keelel on kaks suuremat murder\u00fchma (p\u00f5hjaeesti ja l\u00f5unaeesti murded), aga m\u00f5nedes k\u00e4sitlustes eristatakse ka kolmandat (kirderanniku murdeid). Seoses liikumisv\u00f5imaluste laienemisega ning p\u00f5hjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud eesti kirjakeele kasutusega on aga murdeerinevused tugevasti taandunud.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Neljast piirkondlikust p\u00f5hivariandist koosnevat l\u00f5unaeesti murder\u00fchma k\u00e4sitletakse vahel ka eraldiseisva l\u00f5unaeesti keelena. L\u00f5unaeesti keelest suurima k\u00f5nelejate arvuga v\u00f5ru murret ehk v\u00f5ru keelt k\u00e4sitletakse vahel samuti omaette keelena. Setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti aga v\u00f5ru keele variandiks.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat h\u00e4\u00e4liku pikkusastet \u2013 l\u00fchike, pikk ja \u00fclipikk. Vastav pikkusaste annab s\u00f5nale erineva t\u00e4henduse \u2013 n\u00e4iteks \/linn\/, \/lin\u02d1a\/ (omastav k\u00e4\u00e4ne) ja \/lin:a\/ (sisse\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne); v\u00f5i \/vala\/ (k\u00e4skiv k\u00f5neviis s\u00f5nast valama), \/va\u02d1la\/ (omastav k\u00e4\u00e4ne s\u00f5nast vaal) ja \/va\u02d0la\/ (osastav k\u00e4\u00e4ne s\u00f5nast vaal).[viide?]<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        V\u00f5rdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas \u00fcks keerukamaid keeli.[2]<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        T\u00e4nap\u00e4eval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tallinnas, Tartu \u00dclikoolis, Tallinna \u00dclikoolis ja veel mitmes teadusasutuses mujal maailmas.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti keel on 2019. aasta seisuga 0,1% Interneti veebisaitide sisukeeleks, millega ta on Internetis levikult 39. keel.[3] Samal ajal on n\u00e4iteks eestikeelne Vikipeedia artiklite arvult 45. keeleversioon[4].<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Uurali keelkonna k\u00f5igile keeltele omaselt on eesti keel soov\u00f5rdne, selles puudub grammatiline sugu.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        https:\/\/et.m.wikipedia.org\/wiki\/Eesti_keel<\/a><\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti<\/h2>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti Vabariik on riik P\u00f5hja-Euroopas. Eesti piirneb p\u00f5hjas \u00fcle Soome lahe Soomega, l\u00e4\u00e4nes \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere Rootsiga, l\u00f5unas L\u00e4tiga ning idas Venemaaga.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti pindala on t\u00e4nap\u00e4eval 45 339 ruutkilomeetrit, teise maailmas\u00f5ja eel oli see praegusest suurem.[3] Kaugemas ajaloos oli n\u00fc\u00fcdne Eesti territoorium osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riigi koosseisu.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        T\u00e4nap\u00e4eval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti territoorium on jagatud viieteistk\u00fcmneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,3 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu \u00fcks v\u00e4iksema elanikkonnaga riike.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 \u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 29. m\u00e4rtsist 2004 NATOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse. Eesti raha\u00fchik on euro. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Ky\u014dto protokollile ja Pariisi kliimaprotokollile.<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti on \u00dcRO 2017. aasta inimarengu indeksi j\u00e4rgi maailma riikidest 30. kohal.[4]<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        Eesti rahvastikust moodustavad enamiku (68,7%) eestlased, suurimaks v\u00e4hemusrahvuseks on venelased (25,1%).<\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        https:\/\/et.m.wikipedia.org\/wiki\/Eesti<\/a><\/p>\n

        <\/p>\n

        <\/p>\n

        \n<\/p>\n\n

        7hi7.com<\/a> – 12R.tv \u274c\ufe0f\u2705\ufe0f<\/a><\/p>\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        \u00d5nn vaimne ja emotsionaalne seisund \u00d5nn ehk \u00f5nnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse r\u00f5\u00f5muni.[1] \u00d5nnelik olemine v\u00f5ib peegeldada inimese \u00fcldist rahulolu oma eluga.[2] Erinevad bioloogia-, ps\u00fchholoogia-, majandusteaduse-, religiooni ja filosoofia tegelased on p\u00fc\u00fcdnud defineerida \u00f5nne ja leida tema allikaid. Eesti et\u00fcmoloogias\u00f5naraamat v\u00e4idab, et \u00f5nn on r\u00f5\u00f5m ja s\u00fcgav rahulolu oma olukorraga.[3] Filosoofid ja religioonid defineerivad \u00f5nne pigem kui head elu, mitte lihtsalt kui emotsiooni. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-1","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-et-ee"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47,"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1\/revisions\/47"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/7hi7.com\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}