Riigi iseseisvus ehk suver\u00e4\u00e4nsus on riigi v\u00f5ime v\u00f5i omadus olla enda territooriumil k\u00f5rgeimaks vahelesekkujaks: otsus\u00adtada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava l\u00f5plikkus\u00adast\u00admega. Erinevalt n\u00e4iteks s\u00f5ltumatusest, mis v\u00f5ib riigil tunnusena olla eelk\u00f5ige de facto, on iseseisvuse sisu ja t\u00e4hendus paljuski ka \u00f5iguslik.<\/p>\n\n\n\n
Suver\u00e4\u00e4nne riik m\u00e4\u00e4rab ise oma \u00f5iguste ja kohustuste ehk p\u00e4devuse mahu.<\/p>\n\n\n\n
Iseseisev riik v\u00f5ib saada\u00a0\u00dcRO\u00a0liikmeks. Leidub riike, mille iseseisvust tunnustab \u00fcks v\u00f5i mitu riiki, kuid \u00dcRO mitte, n\u00e4iteks Hiina Vabariik (Taiwan) ja\u00a0P\u00f5hja-K\u00fcprose T\u00fcrgi Vabariik\u00a0(viimase iseseisvust tunnistab ainult\u00a0T\u00fcrgi). Leidub ka selliseid piirkondi, mille iseseisvust ei tunnusta mitte \u00fckski teine riik ega rahvusvaheline organisatsioon, n\u00e4iteks\u00a0Puntland\u00a0Somaalias.<\/p>\n\n\n\n